Põhimõisted
Uuendatud õppekavast on kergem rääkida, kui mõista, milliseid uusi mõisteid kasutatakse ning mida need tähendavad.
Järgnev on näide vertikaalsest sidususest ehk kooskõlast õppekava eri tasandite vahel ühe valdkonna näitel:
- Väljundipõhine õppekava – õppekava tüüp, mille kõige olulisemaks osaks on üldosa ning kus kõik muud osad tulenevad sellest. Selles õppekavas kirjeldatakse eesmärke õpitulemustena lähtuvalt õppija õppimise tulemustest. Väljundipõhises õppekavas on rõhk liikunud õpetaja tegevuse kirjeldamiselt õppijate õpitulemuste kirjeldamisele.
- Õpitulemused (õpiväljundid) – õppijate poolt õppimise tulemusel omandatud teadmised, oskused ja/või hoiakud või nende kombinatsioonid (ehk pädevused). Õpitulemused kirjutatakse üldhariduse õppekavas nii kooliastme kui aineteemade kaupa.
- Pädevused (kompetentsid) – pädevused on õppija teadmised, oskused ja hoiakud või nende kombinatsioonid, mida teatud ajahetkel kirjeldades nimetatakse õpitulemusteks.
- Konstruktiivne sidusus kahes vormis. Konstruktiivne sidusus on teoreetiline printsiip, mille kaudu on võimalik hinnata õppekava või selle osade omavahelist kooskõla. Konstruktiivse sidususe vertikaalne vorm tähendab, et õppekava osad on selle üldeesmärgiga ja erinevate õppekava tasemetega kooskõlas. Näiteks, et ainete õpitulemused moodustavad kokku nende ainevaldkonna õpitulemused. Konsruktiivne sidusus saavutatakse õppeaine või selle teemade sees juhul, kui õpitulemused, hindamine, õppemeetodid, õppesisu ning muud õppeprotsessi osad on omavahel kooskõlas. Õppeeesmärkide saavutamisel on sidususel oluline roll.
- Õppe- ja hindamismeetodid. Õppemeetodid on õppija ja/või õpetaja tegevused, mis aitavad saavutada õppeesmärke. Hindamismeetodid on tegevused või nende tulemused, mille kaudu saavad õpetaja, kaaslased või õppija ise hinnata õppija omandatud pädevuste vastavust õpitulemustele. Õppemeetodid on hästi valitud, kui need aitavad hindamismeetoditeks valmistuda.
- Kokkuvõttev ja kujundav hindamine. Hindamisel on väljundipõhises õppekavas kaks funktsiooni – kokkuvõttev ja kujundav. Kokkuvõttev hindamine annab tagasivaatava hinnatu õpitule ja toimub seetõttu tavaliselt õppeprotsessi lõpuosas. Kujundav hindamine seevastu toimub õppeprotsessi alguses või kestel ja selle eesmärgiks on suunata õppimist või õpetamist, nii et tulemus oleks parem.
- Eristav ja mitteeristav hindamine. Üldhariduses on senini kasutatud kokkuvõtva hindamise vormina pigem eristavat (ehk hindelist) hindamist. Seoses väljundipõhise õppekava lähtumisega õpitulemustest ning kujundava hindamise rolli kasvuga on suurenemas ka mitteeristava hindamise osakaal. Mitteeristava hindamise puhul võrreldakse õppija tulemusi õppekavas kavandatud õpitulemusega ning kui õpitulemused on saavutatud, on otsus positiivne ning tulemus kas “sooritatud” või “arvestatud”. Eristava hindamise puhul on tulemus täpsem ja positiivne hinne eristub “5”, “4” või “3”na.
Järgnev on näide vertikaalsest sidususest ehk kooskõlast õppekava eri tasandite vahel ühe valdkonna näitel: