Kevadarvestused Kanepi Gümnaasiumis
Karin Buhvestov, Merike Kaste
Kanepi Gümnaasiumis on üleminekueksamid (kevadarvestuste nime all) toimunud 10 viimast aastast. Uude õppekavasse jätsime need sisse, kuid otsustasime rõhu panna üld- ja ainepädevustele.
1. Kevadarvestuste eesmärgiks on
a) anda õpilastele arvestuste tegemise kogemus ja oskus, et paremini sooritada 9. ja 12. klassi riigieksamid;
b) tugevdada ainetevahelist lõimumist;
c) paremini omandada ainete põhivara;
d) hinnata õppekava üldosa omandamist (pädevused, läbivad teemad, õppeainetevaheline integratsioon).
2. Põhikoolis arvestuste vormiks on kompleksarvestus, mis hõlmab erinevaid aineid ja põhineb pädevuste kasutamisel.
3. Gümnaasiumi kevadarvestuse vormi valib õpetaja koostöös kooli juhtkonnaga 1.veebruariks.
4. Kevadarvestused sooritavad kõik õpilased.
5. Kevadarvestuste hinnet arvestatakse ühe osana aastahinde väljapanemisel kõrvuti veerandi või kursusehinnetega.
6. Kevadarvestuse mitterahuldava sooritamise korral võib õpilane selle sooritada uuesti õppealajuhataja poolt määratud ajal vormis.
7. Kevadarvestusele mitteilmumise korral on hinne X ning õpilasel on võimalus arvestus järele sooritada õppealajuhataja poolt määratud ajal.
8. Õpetajad esitavad kevadarvestuste materjalid õpilastele ja koopia õppealajuhatajale 15. veebruariks.
9. Päev enne kevadarvestust on õpilastele koolitööst vaba.
10. Kevadarvestus võib olla:
a) kirjalik
b) suuline
c) praktiline (uurimistöö).
11. Kevadarvestust võtab vastu ja hindab kaheliikmeline komisjon.
12. Hindelise arvestuste plaan pannakse õpilastele- õpetajatele välja vähemalt 1 kuu enne arvestuse sooritamist.
13. Õpetajad esitavad õppealajuhatajale konkreetse klassi töö ja hindamisjuhendi 3.maiks kinnitamiseks.
14. Kevadarvestuse ained põhikoolis:
I klass: lugemiskatse, töö funktsionaalsest lugemisoskusest;
II klass: lugemiskatse, töö funktsionaalsest lugemisoskusest;
III klass: vabariiklikud kontrolltööd emakeelest ja matemaatikast, lugemiskatse;
IV klass: töö funktsionaalsest lugemisoskusest (kodulugu ja eesti ajalugu, eesti keel)
V klass: sotsiaalainetepõhine komplekstöö (terviseõpetus, kodanikuõpetus, kehaline kasvatus)
VI klass. vabariiklikud tasemetööd;
VII klass: loodusainete põhine komplekstöö (loodusõpetus, bioloogia, geograafia);
VIII klass: integreeritud kunsti- ja tehnoloogiaõpetuse projekt koos kaitsmisega (tööõpetus, käsitöö, kunstiõpetus, eesti keel, vöörkeel, ajalugu)
15. Kevadarvestuse ained gümnaasiumis:
X klass: matemaatika, inglise keel, eesti keel
XI klass: uurimuslik töö (teema kinnitatakse 10. klassi II veerandi lõpuks), inglise keel, matemaatika
1. Kevadarvestuste eesmärgiks on
a) anda õpilastele arvestuste tegemise kogemus ja oskus, et paremini sooritada 9. ja 12. klassi riigieksamid;
b) tugevdada ainetevahelist lõimumist;
c) paremini omandada ainete põhivara;
d) hinnata õppekava üldosa omandamist (pädevused, läbivad teemad, õppeainetevaheline integratsioon).
2. Põhikoolis arvestuste vormiks on kompleksarvestus, mis hõlmab erinevaid aineid ja põhineb pädevuste kasutamisel.
3. Gümnaasiumi kevadarvestuse vormi valib õpetaja koostöös kooli juhtkonnaga 1.veebruariks.
4. Kevadarvestused sooritavad kõik õpilased.
5. Kevadarvestuste hinnet arvestatakse ühe osana aastahinde väljapanemisel kõrvuti veerandi või kursusehinnetega.
6. Kevadarvestuse mitterahuldava sooritamise korral võib õpilane selle sooritada uuesti õppealajuhataja poolt määratud ajal vormis.
7. Kevadarvestusele mitteilmumise korral on hinne X ning õpilasel on võimalus arvestus järele sooritada õppealajuhataja poolt määratud ajal.
8. Õpetajad esitavad kevadarvestuste materjalid õpilastele ja koopia õppealajuhatajale 15. veebruariks.
9. Päev enne kevadarvestust on õpilastele koolitööst vaba.
10. Kevadarvestus võib olla:
a) kirjalik
b) suuline
c) praktiline (uurimistöö).
11. Kevadarvestust võtab vastu ja hindab kaheliikmeline komisjon.
12. Hindelise arvestuste plaan pannakse õpilastele- õpetajatele välja vähemalt 1 kuu enne arvestuse sooritamist.
13. Õpetajad esitavad õppealajuhatajale konkreetse klassi töö ja hindamisjuhendi 3.maiks kinnitamiseks.
14. Kevadarvestuse ained põhikoolis:
I klass: lugemiskatse, töö funktsionaalsest lugemisoskusest;
II klass: lugemiskatse, töö funktsionaalsest lugemisoskusest;
III klass: vabariiklikud kontrolltööd emakeelest ja matemaatikast, lugemiskatse;
IV klass: töö funktsionaalsest lugemisoskusest (kodulugu ja eesti ajalugu, eesti keel)
V klass: sotsiaalainetepõhine komplekstöö (terviseõpetus, kodanikuõpetus, kehaline kasvatus)
VI klass. vabariiklikud tasemetööd;
VII klass: loodusainete põhine komplekstöö (loodusõpetus, bioloogia, geograafia);
VIII klass: integreeritud kunsti- ja tehnoloogiaõpetuse projekt koos kaitsmisega (tööõpetus, käsitöö, kunstiõpetus, eesti keel, vöörkeel, ajalugu)
15. Kevadarvestuse ained gümnaasiumis:
X klass: matemaatika, inglise keel, eesti keel
XI klass: uurimuslik töö (teema kinnitatakse 10. klassi II veerandi lõpuks), inglise keel, matemaatika
Kevadarvestus VIII klassis: integreeritud kunsti- ja tehnoloogiaõpetuse projekt (tööõpetus, käsitöö, kunstiõpetus, eesti keel, vöörkeel, ajalugu)
Sihtgrupp: III kooliaste, 8. klass, kevadarvestus loovtöö vormis
Ainetevaheline integratsioon: kunstiõpetus, käsitöö, töö- ja tehnoloogiaõpetus, eesti keel, ajalugu, inglise keel
Eesmärk: Praktilise töö eesmärk on väärtustada õpilase individuaalseid teadmisi, oskusi ja huve ning luua väljund loominguliseks eneseteostuseks. Juhendaja ülesandeks on õpilase ideid, soove ja võimeid arvesse võttes aidata tal leida sobiv ning teostatav praktiline töö.
Õpipädevused lähtuvalt üldpädevustest
Väärtuspädevus. Praktiline loominguline tegevus ja selle üle arutlemine õpetavad teadvustama kunsti eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid, seisukohti ja probleemilahendusi ning austama autorsust.
Sotsiaalne pädevus. Uurimuslikud ja praktilised tööd, arutlused ja esitlused ning ühistes kunstiprojektides osalemine kujundavad koostöövalmidust ja õpetavad väärtustama üksteise toetamist.
Enesemääratluspädevus. Loovülesannetes saadav pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad õppida tundma oma huve ja võimeid ning kujundada positiivset enesehinnangut. Õpipädevus kujuneb eriilmeliste ülesannete, õppemeetodite ja töövormide rakendamise kaudu, mis aitab õpilastel teadvustada ning kasutada oma õpistiili.
Keelepädevus. Oma tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskuse kujunemist ning ainealase oskussõnavara kasutamist.
Matemaatikapädevuse arengut toetavad kunstitunnis ülesanded, kus tuleb sõnastada probleeme, arutleda lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi; samuti analüüsida kunstikategooriaid (kompositsioon, struktuur, rütm jne), võrrelda ja liigitada erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutada sümboleid.
Ettevõtlikkuspädevus. Kunstile on iseloomulik uuenduslike ja loovate lahenduste väärtustamine. Praktiline loovtegevus annab võimaluse katsetada ideede väljendamise ja esitlemise erinevaid võimalusi, leidlikult valides sobivaid meetodeid ning rõhutades oma tugevaid külgi. Õpitakse tegevust planeerima, võtma vastutust tööde lõpuni viimise ja tulemuse eest. Tutvutakse ka valdkonnaga seotud elukutsete ning institutsioonidega.
Töö sisu ja õppetegevus
Sooritatav praktiline töö on terviklik ja juhendatud protsess, nn projekt, mis koosneb kolmest põhietapist:
- ettevalmistus (ideede ja taustainfo kogumine, koondamine ning analüüsimine, samuti selle vormistamine ning tööplaani koostamine);
- praktilise töö teostamine koos teoreetilise osa koostamisega kavandatud plaani järgi, mida vajadusel töö käigus muudetakse;
- töö kaitsmine. Õpilane esitab komisjonile praktilise töö ning sellega seotud teoreetilise osa või õpimapi, mis sisaldab protsessi kirjeldust, töö teostamise analüüsi ning hinnangut.
Praktilise töö vormistamine
Praktilise töö kirjalik osa peab olema vormistatud kirjalikult A4 kiirköitjasse (läbipaistva kaanega) :
- Tiitelleht ja sisukord
- Sissejuhatus - annab ülevaate praktilise töö teemast, tehnikatest, materjalidest. Tutvustatakse ja iseloomustatakse näiteks nii tänapäevaseid kui ka ajaloolisi lähtekohti kunstiteose teemade, tehnikate, lahendusvõimaluste jne kohta.
- Praktilise töö eesmärk – kirjeldatakse praktilise tööga seonduvaid eesmärke, lahendusvariante, - võimalusi jne.
- Tööprotsess – praktilise töö tegemiseks vajalikud materjalid, - tööetapid, tööprotsessi käigus üleskerkinud probleemid ja lahendused jne.
- Kokkuvõte – enesekriitiline hinnang praktilise töö teostamise protsessist, juhendaja soovitused ja nendest kinnipidamine, abistavate infoallikate tugi praktilise töö teostamiseks, oodatav tulemus ning hinnang oma tööle (sellesse teoreetilisse ossa lisatud ka juhendajapoolne kirjalik hinnang praktilisele tööle).
- Resümee (eesti keeles ja võõrkeeles koostöös kooli aineõpetajatega) – lühikokkuvõte praktilisest tööst koos praktilise töö fotoga või video` failiga (doc., jpg., pdf., mpg. vms digitaalne vorming kokkuleppel kooli infotehnoloogia õpetajaga, eesmärgiga säilitada õpilaste praktilisi töid kooli digitaalses arhiivis).
- Lisad – visandid, pildid, fotod, heli- ja videolõigud jne CD plaadil jms, mis täiendab, kinnitab või kirjeldab tööprotsessi.
- Kasutatud kirjandus (vt lisa 3) – tähestikuline loetelu tekstis viidatud algallikate kasutamise osas (kasutatud kirjandus, ajakirjad ja/või ajalehed, arhiivimaterjalid , interneti materjalid, suulised allikad). lõpptulemusele. Kaitsmisel teeb õpilane töö teostamise protsessist ja lõpptulemusest verbaalse kokkuvõtte.
Tegevuste ajakava:
1. Lõputöö kavandamine – detsember 2011.a
2. Arutelu juhendajaga – jaanuar 2012.a
3. Kavandi skitseerimine – jaanuar 2012.a
4. Tehnika ja materjali valimine – jaanuar 2012.a
5. Teostamine – jaanuar, veebruar, märts, aprill 2012.a
6. Töö erinevate etappide jäädvustamine – jaanuar, veebruar, märts, aprill 2012.a
7. Antud teemale ajaloolise ülevaate koostamine – jaanuar, veebruar 2012.a
8. Esitluse koostamine – märts, aprill 2012.a
9. Ingliskeelse kokkuvõtte koostamine – märts, aprill 2012.a
10. Eesti keele konsultatsioon – aprilli esimene nädal 2012.a
11. Õpimapi esitamine – aprill (nädal enne kaitsmist) 2012.a
12. Lõputöö kaitsmine – aprilli viimane nädal 2012.a
Kasutatavad õppemeetodid:
Individuaalne iseseisev töö, praktiline töö, õpimapp, esitluse koostamine, esitlus
Õpitulemused:
1. Õpilane kasutab ideest lähtudes sihipäraselt mitmekesiseid visuaalseid väljendusvahendeid ja leiab erinevaid lahendusvariante ja isikupäraseid teostusvõimalusi, esitleb tulemusi ning põhjendab valikuid.
2. Õpilane valib lõputöö valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise ja käsitseb ohutult tööriistu ning materjale ja valmistab reaalse teose.
3. Õpilane suhtleb töö teostamiseks juhendaja, kaaslaste, kooliväliste institutsioonidega.
4. Õpilane väljendab end korrektselt suuliselt ja kirjalikult, jäädvustab kokkuvõtvalt töö teostamise, kasutab teabe hankimiseks (ajalooline ülevaade) erinevaid infoallikaid ning koostab õpimapi.
5. Õpilane kirjutab ingliskeelse töö kokkuvõtte kasutades erialast sõnavara.
Praktilise töö hindamine
Retsensent tutvub praktilise töö kirjaliku osaga ja praktilise tööga vähemalt kaks nädalat enne kaitsmist. Retsensentideks on kooli õpilased, kes tutvuvad juhendis püstitatud punktide nõuetekohase täitmisega. Retsensendid määratakse vähemalt kuu aega enne praktilise töö kaitsmise tähtaega. Retsensenti abistab arvamuse vormistamisel koolis õpetaja, kes pole otseselt seotud retsenseeritava õpilase juhendaja õpetaja rolliga. Retsensioon võib olla suuline või kirjalik (kui retsenseerija ei osale praktilise töö kaitsmisel).
Määratud tähtajaks (soovitavalt kursuse või õppeperioodi lõpuks) esitatakse praktiline töö koos kirjaliku osaga hindamiseks komisjonile, kuhu kuuluvad kooli juhtkonna liikmed ja aineõpetajad (vähemalt kolmeliikmeline komisjon). Komisjon kinnitatakse kooli poolt direktori käskkirjaga. Praktilise töö esitamisel ja kaitsmisel osalevad õpilasi õpetanud ja juhendanud aineõpetajad.
Nõuetekohaselt vormistatud praktilist tööd kaitseb selle teostanud õpilane või õpilased. Praktilise töö kaitsmisel esitab õpilane vormistatud kirjaliku kokkuvõtte ja praktilise töö
Praktilise töö hindamisel lähtutakse mitteeristavast hindamisest ning juhindutakse koolis kinnitatud hindamisjuhendist.
Hindamiskriteeriumid:
Väljundid
TEOSTUS ÕPIMAPP On jäädvustatud töö käik. Õpimapp sisaldab ajaloolist ülevaadet teosest. Eestikeelne ülevaade töö teostamisest Ingliskeelne ülevaade töö teostamisest ESITLUS |
Sooritatud
On jäädvustatud töö käik. Tehniliste abivahenditega on jäädvustatud töö käik (fotod, videod jms). Õpimapp sisaldab ajaloolist ülevaadet teosest, teose loomise taustsüsteemist. Ajalooline ülevaade kajastab teose lugu.Selle eest saab õpilane arvestusliku hinde ajaloosse. Õpilane kirjeldab eesti keeles töö etappe, kasutatud materjale, tehnoloogiaid. Õpilane saab arvestusliku hinde eesti keelde õpimapis kirjapandu grammatika, stiili eest. Õpilane saab arvestusliku hinde inglise keelde ingliskeelse töö ülevaate. Hindamisele kuulub inglise keele grammatika, tehnilise sõnavara kasutamine, oskus kirjeldada kustiliste väljenditega oma tööd.
|
Mittesooritatud
Töö on teostamata. |
Õpilase hinnang
Iga õpilane hindab ühe kaasõpilase tööd |
Õpetaja hinnang
|
Praktilised tööd tagastatakse nende autoritele.
Praktilised tööd arhiveeritakse kooli poolt digitaalsel kujul (teksti-, pildi-, heli-, või videofailidena) ja/või säilitatakse koolis (näiteks koolipoolne praktilise töö kasutamise kokkuleppe autoriga ühe aasta jooksul) ja tagastatakse autorile kirjaliku avalduse esitamisel.