Hindamisel on 2 funktsiooni:
Kokkuvõttev (assessment of learning) – selle käigus antakse hinnang õpitule, võrreldes seda kavandatud õpitulemustega. Kokkuvõttev hindamine on pigem tagasivaatav. Kõik õppijaid hinnatakse samadel alustel.
Kujundav (assessment for learning) – selle abil antakse tavaliselt vahehinnang õppija õppimisele, mille abil saab õppija parandada oma õppimistulemusi ning õpetaja kohandada õppeprotsessi selleks, et õppija tulemused oleksid paremad. Kujundav hindamine on pigem edasivaatav. Kujundav hindamine on oluline ka elukestvaks õppimiseks – pärast kooli lõppu ei saa õppija enam hindeid, küll aga peab oskama ennast hinnata, otsustades, mida ta juba oskab ja milles peab juurde õppima. Seepärast on enesehindamine oluline kujundava hindamise osa.
Uuringud näitavad, et kujundav hindamine on eriti oluline nõrgematele õppijatele.
Mis on kujundav hindamine?
Järgnevalt mõned kujundava hindamise definitsioonid:
Eestis õpetatakse kujundava hindamise kohta eri koolitustel veidi erinevalt. Arusaamad varieeruvad järgmistes küsimustes:
Kujundava hindamise puhul osaleva erinevad osapooled, küsides kolme peamist küsimust. Need on toodud alljärgneval joonisel.
Kokkuvõttev (assessment of learning) – selle käigus antakse hinnang õpitule, võrreldes seda kavandatud õpitulemustega. Kokkuvõttev hindamine on pigem tagasivaatav. Kõik õppijaid hinnatakse samadel alustel.
Kujundav (assessment for learning) – selle abil antakse tavaliselt vahehinnang õppija õppimisele, mille abil saab õppija parandada oma õppimistulemusi ning õpetaja kohandada õppeprotsessi selleks, et õppija tulemused oleksid paremad. Kujundav hindamine on pigem edasivaatav. Kujundav hindamine on oluline ka elukestvaks õppimiseks – pärast kooli lõppu ei saa õppija enam hindeid, küll aga peab oskama ennast hinnata, otsustades, mida ta juba oskab ja milles peab juurde õppima. Seepärast on enesehindamine oluline kujundava hindamise osa.
Uuringud näitavad, et kujundav hindamine on eriti oluline nõrgematele õppijatele.
Mis on kujundav hindamine?
Järgnevalt mõned kujundava hindamise definitsioonid:
- Kõik õpetajate ja/või õpilaste tegevused, mis pakuvad informatsiooni tagasisideks, mille põhjal saab ümber kujundada nende õppimise ja õpetamise tegevusi. (Black ja William, 1998)
- Kujundav hindamine on protsess, mille käigus õpetajad kasutavad erinevaid vahendeid ja strateegiaid selleks, et määratleda, mida õpilased teavad, leida lünki õpilaste arusaamises ja planeerida järgnevaid õpetamise meetodeid õppimise soodustamiseks. (Pinchok & Brandt, 2009).
- Kujundav hindamine on oma olemuselt katse iga konkreetse õpilase omadused viia parimasse vastavusse õpetaja kujundatud õpikeskkonnaga (Toomela, 2011).
Eestis õpetatakse kujundava hindamise kohta eri koolitustel veidi erinevalt. Arusaamad varieeruvad järgmistes küsimustes:
- Kas seatakse eraldi eesmärgid või kujundatakse arengut eelnevalt (riiklikult) kokkulepitud eesmärkide suunas?
- Kas hinnatakse individuaalset arengut või liikumist kavandatud õpitulemuste suunas?
- Kas hindamiskriteeriumid, millest lähtutakse, on kõigile samad või igaühele erinevad?
- Kas rõhutatakse tagasisidet õppijale või õpetajale või mõlemale?
Kujundava hindamise puhul osaleva erinevad osapooled, küsides kolme peamist küsimust. Need on toodud alljärgneval joonisel.
Lihtsustatud mudel eesmärgistamisel
Kuna kujundava hindamise määratlused on erinevad ja õpetajad kardavad töömahu olulist suurenemist, pakume alljärgnevalt välja lihtsustatud mudeli, kus on nii riiklikult seatud kui õppijaga läbiräägitud eesmärke.
1. Eesmärgid seatakse koos õppijaga eelkõige tema arengule ja üldpädevustele. Samuti sobib isiklike eesmärkide seadmine seal, kus õppetööd saab individualiseerida – näiteks loovtöö tegemisel või nn andeainetes. Samuti on õppijast lähtuvate eesmärkide püstitamine põhjendatud hariduslike erivajadustega õppijate puhul.
2. Eesmärgid tulenevad õppekavast seal, kus kõigi õppijate tulemust tuleb ühtlustada. Näiteks korrutustabeli, kirjaliku eneseväljenduse korrektsuse jm küsimustes. Ühiste eesmärkide puhul on võimalik seada ka veel detailsemaid isiklikke eesmärke.
Kujundava hindamise kesksed põhimõtted:
Kujundav hindamine on tihedalt seotud õpikäsitlusega. Oluline on:
Võimalikud skaalad kujundava hindamise puhul (kiirversioon):
binaarne (nt õige/vale, nõus/ pole nõus)
kolmepalline skaala nt: pidevalt, mõnikord, harva või veel mitte, kujunemisjärgus, abiga, iseseisvalt
pikem skaala: 1 2 3 4 5 või 1 2 3 4 5 6 7
Kujundava hindamise võimalusi osaprotsesside lõikes (Toomela ainetel)
Aaro Toomela kirjutab:
Enesehindamine kui kujundava hindamise vorm
Enesehindamine on oluline kujundava hindamise vorm, mis ühtlasi aitab õppijal saada tulemuslikumaks elukestvaks õppijaks.
Enesehindamisel on järgmised tunnused ja tugevused:
Kujundav hindamine kui õpetaja arengu toetaja
Kuna kujundava hindamise määratlused on erinevad ja õpetajad kardavad töömahu olulist suurenemist, pakume alljärgnevalt välja lihtsustatud mudeli, kus on nii riiklikult seatud kui õppijaga läbiräägitud eesmärke.
1. Eesmärgid seatakse koos õppijaga eelkõige tema arengule ja üldpädevustele. Samuti sobib isiklike eesmärkide seadmine seal, kus õppetööd saab individualiseerida – näiteks loovtöö tegemisel või nn andeainetes. Samuti on õppijast lähtuvate eesmärkide püstitamine põhjendatud hariduslike erivajadustega õppijate puhul.
2. Eesmärgid tulenevad õppekavast seal, kus kõigi õppijate tulemust tuleb ühtlustada. Näiteks korrutustabeli, kirjaliku eneseväljenduse korrektsuse jm küsimustes. Ühiste eesmärkide puhul on võimalik seada ka veel detailsemaid isiklikke eesmärke.
Kujundava hindamise kesksed põhimõtted:
- Kujundav hinne ei tohi mõjutada kokkuvõtvat hinnet. Õppija peab eristama hindamise funktsioone, et ta julgeks õppimisprotsessis katsetada ja vajadusel riskida vigade tegemisega
- (Pelgalt) arvuliselt väljendatud hindamistulemused on kasutatavad prognoosiva ja resultaati kirjeldava, kuid mitte kujundava funktsiooniga. Kujundav hindamine peab andma enam sisulist ja kvalitatiivset infot kui kvantitatiivne hinne seda suudab.
- Arengut saab mõista ainult arengut uurides.
Kujundav hindamine on tihedalt seotud õpikäsitlusega. Oluline on:
- õppija panusesse uskumine, selle väärtustamine ja rõhutamine (vs hindamine, millest tulemustes nähakse eelkõige kinnitust õppija omaduste ja võimete kohta)
- usk, et kõik õpilased ON võimelised õppima (nt matemaatikat, keeli, reaalaineid, muusikat) ja arenema
- näha pikemaajalist perspektiivi
Võimalikud skaalad kujundava hindamise puhul (kiirversioon):
binaarne (nt õige/vale, nõus/ pole nõus)
kolmepalline skaala nt: pidevalt, mõnikord, harva või veel mitte, kujunemisjärgus, abiga, iseseisvalt
pikem skaala: 1 2 3 4 5 või 1 2 3 4 5 6 7
Kujundava hindamise võimalusi osaprotsesside lõikes (Toomela ainetel)
- Kujundava hindamise tulemusi tasub interpreteerida ka osaprotsesside mõttes.
- Teiselt poolt aga on oluline, et hindamisvahendid ise peavad olema koostatud viisil, mis üldse võimaldavad neid osaprotsesse välja tuua.
- Järelikult peab hindamisvahendite kujundajatel olema piisavalt teadmisi sellest, millised võiksid teoreetiliselt olla uuritava nähtuse osaprotsessid.
Aaro Toomela kirjutab:
- Kujundav hindamine peab vastama küsimusele—millised psüühilised protsessid on enam arenenud ja sobivad vähem arenenud psüühiliste protsesside arengu toetamiseks loodud pedagoogilise metoodika kujundamise aluseks?
- Psüühika jaotub üldiselt seitsmeks alusprotsessiks: meeled, mälu, motivatsioon, otsustamine, planeerimine, mõtlemine, ja emotsioonid. Kujundavaks hindamiseks on vaja neid alusprotsesse kirjeldada vaid õpetatava suhtes.
Enesehindamine kui kujundava hindamise vorm
Enesehindamine on oluline kujundava hindamise vorm, mis ühtlasi aitab õppijal saada tulemuslikumaks elukestvaks õppijaks.
Enesehindamisel on järgmised tunnused ja tugevused:
- Õppija-poolne hinnang oma õppimise protsessile ja tulemustele
- Arendab metakognitsiooni
- On eriti tõhus kombineeritud õpetaja-poolse kujundava hindamisega
- Muutub eriti oluliseks elukestva õppe kontekstis
- Toetub samuti hindamiskriteeriumidele
Kujundav hindamine kui õpetaja arengu toetaja
- Pidev kujundav hindamine on hea viis enda õpetamise puudujääke märgata
- Kujundav hindamine annab sisendit eesmärkide püstitamiseks ka pikemas perspektiivis
- Kujundava hindamise tulemusi võib arutada mentori ja/või metoodikuga
- Kujundavast hindamisest on enam kasu, kui fikseeritakse arengueesmärgid ning hiljem jälgitakse nende saavutamist
- Kujundavaks hindajaks võib olla ka üks õpetaja teisele