Hindamisest
Hindamisel on õppimisele tagasimõju. Õppijad õpivad seda, mida hinnatakse.
Daniel Pink: kolm motivatsiooni taset
Hindamisega seotud terminid (toetudes Riikliku õppekava tekstile)
Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
Hindamise kaks funktsiooni:
Enesehindamine:
Hindamise kolm eesmärki:
Mis on väljundipõhises hindamises teisiti?
Daniel Pink: kolm motivatsiooni taset
- Füsioloogilised vajadused
- “Piits ja präänik”
- Ülesanne ise
Hindamisega seotud terminid (toetudes Riikliku õppekava tekstile)
Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
Hindamise kaks funktsiooni:
- Kokkuvõttev hindamine – on hinnete koondamine poolaastahinneteks ning poolaastahinnete koondamine aastahinneteks. Kajastab taotletud õpitulemuste saavutamist.
- Kujundav hindamine – õppe kestel toimuv hindamine, mille käigus analüüsitakse (..), antakse tagasisidet (..), innustatakse ja suunatakse (..) ning kavandatakse (..).
- Kokkuvõttev (eesmärgiks juhtimine ja kommunikatsioon) – assessment of learning
- Kujundav (eesmärgiks õppimise toetamine) – assessment for learning
Enesehindamine:
- Õppija-poolne hinnang oma õppimise protsessile ja tulemustele
- Muutub eriti oluliseks elukestva õppe kontekstis
- Toetub samuti hindamiskriteeriumidele
Hindamise kolm eesmärki:
- Juhtimine (anda alus järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamiseks)
- Kommunikatsioon (anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta, suunata õpetaja tegevust õpilase toetamisel)
- Õppimise toetamine (toetada õpilase arengut, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist
Mis on väljundipõhises hindamises teisiti?
- Hinnatakse peamiselt õpitulemuste saavutamist
- 100% loogikat õpiväljunditega ei seota
- Võrdlushindamist kokkuvõtva hindamise juures ei kasutata
- Sisuteemade kõrval on oluline nende omandamise viis ja selle sobiv hindamine
- Hindamisest teavitatakse selgemalt
Kuidas erineb varasem ja uus hindamisest mõtlemine teineteisest? Kuigi ka uuendatud õppekavas on võimaldatud protsentide järgi hindamist, siis tuleb ka kvantitatiivse arvutamise süsteem allutada loogikale, et hinne seostub õpitulemuse tasemega. Kuna 100% piir on siiani olnud iga õpetaja poolt defineeritav, ei ole protsentidega hindamine kindlasti täpsem ega võrreldavam kui õpitulemustega sidumine.
Kuidas valida hindamismeetodeid?
Lõpphinde kujunemine
Hindamisel viiepallisüsteemis (põhikool):
Hindamisel viiepallisüsteemis (gümnaasium):
Hindamiskriteeriumid
Hindamiskriteeriumide näide
Õpitulemus: Eristab mehi ja naisi
Hindamismeetod: oma pere meeste ja naiste eristamine pildil
Hindamiskriteeriumid:
Õpitulemuste näide: Mina ja kodumaa
Õpilane:
Käitumise ja hoolsuse hindamine
Kuidas valida hindamismeetodeid?
- Vaata õpitulemuste verbe
- Lähtu ainest kui tervikust
- Varieeri meetodeid
- Hinda jupikaupa ja siis kõige olulisemat veelkord
- Mõtle ja üldpädevuste hindamisele
- Kaalu mõistlikkuse seisukohalt
- Nimeta meetodit sisuliselt ja arusaadavalt
Lõpphinde kujunemine
- “Kõige olulisem” peab lõpphindesse kõige enam panustama
- Kõige suuremamahuline hindamismeetod peaks seostama teadmisi ja oskusi ning keskenduma “kõige olulisemale”
- Eristava hindamise puhul peavad olema lõpphinde kujunemise osakaalud
- Lõpphindes võiks keskenduda tulemusele enam kui protsessile
Hindamisel viiepallisüsteemis (põhikool):
- hindega «5» ehk «väga hea» hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele eeldatavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid.
- hindega «4» ehk «hea» hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele eeldatavatele õpitulemustele.
- hindega «3» ehk «rahuldav» hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus.
Hindamisel viiepallisüsteemis (gümnaasium):
- hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid
- hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
- hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu;
- hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;
Hindamiskriteeriumid
- Täpsustavad õpitulemusi
- Kirjeldavad oodatavat taset
- Selgitavad õppijatele ja vanematele ootusi
- Peaks olema aluseks nii kokkuvõtvale kui kujundavale hindamisele, nii eristava kui mitteeristava hindamise puhul
- Nende põhjal on kergem hinnata iseennast ja kaaslasi
- Peaks olema võimalikult sisulised (kus vähegi sobiv) ja kindla kõneviisiga
- Peaks olema õppijale enne töö tegemist teada
- Kvantitatiivsete kriteeriumide puhul tuleb tagada hinnatavate õpitulemuste omandamine (protsenti võiks arvutamisel pigem vältida)
Hindamiskriteeriumide näide
Õpitulemus: Eristab mehi ja naisi
Hindamismeetod: oma pere meeste ja naiste eristamine pildil
Hindamiskriteeriumid:
- ema, vanaema ja õde on kirjeldatud naistena
- isa, vanaisa ja vennad on kirjeldatud meestena
Õpitulemuste näide: Mina ja kodumaa
Õpilane:
- selgitab skeemi järgi haldusüksuste seoseid oma kodukohas;
- leiab Euroopa kaardilt Eesti ja tema naaberriigid;
- nimetab Eesti rahvuslikke ja riiklikke sümboleid;
- kirjeldab Eestis elavate rahvuste tavasid ja kombeid ning austab neid;
- väärtustab oma kodumaad.
Käitumise ja hoolsuse hindamine
- Kool annab õpilasele ja (..) vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vähemalt 2 x õppeaastas kooli õppekavas kehtestatud korras.
- Nõuded õpilase käitumisele esitatakse põhikooli kodukorras.