Sõnamäng "Ärkamisliikumine"
Merike Lillemägi, Evelin Tiiter
Lõiming: ajalugu ja eesti kirjandus, läbiva teemana kultuuriline identiteet, õpipädevus, infopädevus
Sihtgrupp: III kooliaste, 8. klass (tasandusklass)
Eeltöö: Nii ajaloo kui ka kirjanduse tundides on käsitletud rahvusliku ärkamise temaatikat
Teema maht: 12-15 tundi
Õpitulemused:
1) teab Eesti rahvusliku liikumise tähtsamaid sündmusi
2) töötab mitmesuguste ajalooallikatega, otsib, analüüsib ja kasutab ajalooinfot
3) väljendab end korrektselt suuliselt ja kirjalikult
4) kasutab vajaliku teabe hankimiseks eri allikaid, nii teatmeteoseid kui ka internetti
Õppemeetodid:
- info otsimine
- referaadi koostamine
- valikvastustega küsimuste moodustamine
- sõnamängu kaartide valmistamine
Tegevuskava:
- Ühise loovtöö tutvustamine, planeerimine ja sisuteemade jaotamine
Teemade valik vastavalt õpilaste arvule (õpilased valivad teemad loosi teel)
1) J. V. Jannsen ja tema tegevus ärkamis- ja rahvusliku liikumise ajal
2) L. Koidula ja tema tegevus ärkamis- ja rahvusliku liikumise ajal
3) C. R. Jakobson ja tema tegevus ärkamis- ja rahvusliku liikumise ajal
4) I eesti üldlaulupidu kui ärkamisaja suursündmus
5) Eesti rahvuslipu lugu
6) Jakob Hurt ja tema tegevus ärkamis- ja rahvusliku liikumise ajal
7) Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus ärkamis- ja rahvusliku liikumise ajal
8) Laulu- ja mänguseltsid Vanemuine ja Estonia ärkamis- ja rahvusliku liikumise ajal - Iga õpilane koostab oma valitud teemal referaadi, tutvub allikatega, otsib infot internetist, tutvub referaadi vormistamisnõuetega
- Iga õpilane koostab 8 küsimust oma teema kohta koos valikvastustega (iga küsimuse kohta 3 valikvastust)
- Iga õpilane kujundab arvutis sõnakaardid. Pärast printimist kleebib paksemale paberile mõlemad sõnakaardi pooled, lõikab välja ning kiletab
- Õpilaste ühise töö tulemusena valmib sõnamäng „Ärkamisliikumine“, mis koosneb 8 teema puhul kokku 64 kaardist. Kaardi ühel poolel on küsimus ning teisel poolel on 3 valikvastust, millest üks on õige. Kujundatakse ühiselt ka mängukarp
- Õpilased koostavad sõnamängu reeglid (võib olla mitu varianti), mis lisatakse trükituna mängule
- Iga õpilane tutvustab koostatud referaadi sisu slaidiesitlusena ja selgitab oma osa ühistöös
- Õpilaste koostatud referaadid koondatakse ühiselt sõnamängu juurde lisamaterjalina
Hindamismeetodid: sõnamängu koostamine
Hindamiskriteeriumid:
1) Õpilane on moodustanud 8 küsimust kolme valikvastusega (5 küsimust teatmeteoste, 3 küsimust internetist saadud info põhjal)
2) Sõnamängu küsimused ja valikvastused on sõnakaartidel keeleliselt õigesti
3) Sõnakaardid on kujundatud vastavalt kokkulepitud vormistusnõuetele (suurus 3x8cm, kleebitud paksemale paberile, kiletatud)
4) Referaat on esitatud tähtaegselt ja nõuetele vastavalt (sisu: 2-3 lk, A4, New Times Roman, kirjavahega 1,5, viited kasutatud kirjandusele)
5) Õpilane koostab referaadi põhjal slaidiettekande, mille abil tutvustab oma referaati, samas kirjeldab ka oma osa ühistöös, tuues seejuures välja, mida uut ta selle töö käigus õppis/teada sai (kuni 5 minutit)
6) Õpilane on kasutanud referaadi koostamisel erinevaid infoallikaid (vähemalt kolme teatmeteost ja kahte internetiallikat)
Soovituslik kirjandus ja allikamaterjalid referaadi koostamiseks:
- M. Hennoste. 1993. Kirjanduse lugemik 9. klassile. Koolibri
- E. Annus, L. Epner jt. 2001. Eesti kirjanduslugu. Koolibri
- T. Tannberg, M. Laur jt. 2003. Uusaeg. Õpik 8. klassile, II osa. Avita
- S. Zetterberg. 2009. Eesti ajalugu. Tänapäev
- M. Laur, A. Mäesalu jt. 2005. Eesti ajalugu I. Muinasajast 19. sajandi lõpuni. Avita
- Ärkamisaeg: Johann Voldemar Jannseni lugu - http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=115&lang=est
- Ärkamisaeg: Jakob Hurda lugu - http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=90&lang=est
- Estonica. Entsüklopeedia Eestist - http://www.estonica.org/et/